Olen tähendanud, et ma oskan asju teha kas täie hingega või ei tee üldse. Ma kas tahan või mitte. Ma olen väga äärmustesse kalduv inimene. Seda näitas ka muuseas eelmise aasta (oktoobrikuu) võimekuse test. Tulemused olid ühest teise seina välja. Aga see ei takistanud mul gümnaasiumisse minemast. Hurrei! (Y)
Eelmisel nädalal, lõpupoole jõudvat raskel päeval ütlesin pinginaabrile ootades eesti keele tundi: "Nüüd tuleb vähemalt selline aine millest saan ma ka aru."Alates kõnetajast hakkasid pink pingi järel ettepoole liikudes inimesed naeruturtsatust tegema. Lõpuks hakkasin minagi naerma. Aineõpetaja ütles ise samuti naerdes, et siis oleks asi jama kui ei saaks. Kommetaar tuli südamest. Siiamaani on olnud eesti keel minu lemmiktund. Esiteks on too jutustav aine ja oskan selles kaasa mõelda, öelda. Just, öelda, olen viimasel ajal seda palju hakkanud praktiseerima. Mõni teab mind põhikoolist, mõni Räpina ajast... vist pole väga minu moodi.
"See ei ole vene keel vaid hiina keel" oli minu järgmine kommetaar iseloomustaks vastavat tundi. Ma ei ole kaks aastat mitte ühtegi sõna vene keeles õppinud ning veel vähem rääkinud. No.. I don't speak russian. Vene keele lugemisega on mul kodus päris palju nalja saanud.
Selle aasta esimeses matemaatika tunnis. Vaatasin enne meie tunni algust tahvlile 12.klassi tehtud ülesanded ja andisin keelele jälle vaba voli: "Huvitav, kas jään siin ellu ka või?" Pinginaaber nõustus minu murega.
Nagu te minu suure suuga välja öeldud mõtetest aru saate ei ole mul üldse lihtne. Keeruline on, väga keeruline.
Esmaspäev, teisipäeval on koolipäevad. Ülejäänud aja teen kodus iseseisvat tööd. Kõige mahukam
on materiaali otsimine teemades millest mul pole õrna aimugi. Vahel otsin ka olematuid asju. Ainus aine mille puhul ma tõsiselt ajusi ragistan on matemaatika. Tehes oma kolme aasta tööd korraga saan teistest ikka sotti. Minu õnneks! Selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Minu päevad mööduvad selliselt nagu tänagi: kella 10.00 kuni 17.00-ni istun laua taga ja õpin, õpin, õpin!
Kõige "hullem" on see, et too vaev tekkitab mulle adernaliini. Mida tahaks veel ja veel ja veel.
Dieves
Eelmisel nädalal, lõpupoole jõudvat raskel päeval ütlesin pinginaabrile ootades eesti keele tundi: "Nüüd tuleb vähemalt selline aine millest saan ma ka aru."Alates kõnetajast hakkasid pink pingi järel ettepoole liikudes inimesed naeruturtsatust tegema. Lõpuks hakkasin minagi naerma. Aineõpetaja ütles ise samuti naerdes, et siis oleks asi jama kui ei saaks. Kommetaar tuli südamest. Siiamaani on olnud eesti keel minu lemmiktund. Esiteks on too jutustav aine ja oskan selles kaasa mõelda, öelda. Just, öelda, olen viimasel ajal seda palju hakkanud praktiseerima. Mõni teab mind põhikoolist, mõni Räpina ajast... vist pole väga minu moodi.
"See ei ole vene keel vaid hiina keel" oli minu järgmine kommetaar iseloomustaks vastavat tundi. Ma ei ole kaks aastat mitte ühtegi sõna vene keeles õppinud ning veel vähem rääkinud. No.. I don't speak russian. Vene keele lugemisega on mul kodus päris palju nalja saanud.
Nagu te minu suure suuga välja öeldud mõtetest aru saate ei ole mul üldse lihtne. Keeruline on, väga keeruline.
Esmaspäev, teisipäeval on koolipäevad. Ülejäänud aja teen kodus iseseisvat tööd. Kõige mahukam
on materiaali otsimine teemades millest mul pole õrna aimugi. Vahel otsin ka olematuid asju. Ainus aine mille puhul ma tõsiselt ajusi ragistan on matemaatika. Tehes oma kolme aasta tööd korraga saan teistest ikka sotti. Minu õnneks! Selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Minu päevad mööduvad selliselt nagu tänagi: kella 10.00 kuni 17.00-ni istun laua taga ja õpin, õpin, õpin!
Kõige "hullem" on see, et too vaev tekkitab mulle adernaliini. Mida tahaks veel ja veel ja veel.
Dieves
Kommentaarid
Postita kommentaar