Kahtlesin päris pikalt kas selline sõnaühend nagu "öö õppur" on olemas või mitte. ÕS ja Google läksid küll sellepärast errorisse, nii et ma ei teagi.:P Äkki leiutasin endalegi teadmata uue sõna. Igal juhul minu tähenduses on see kes õpib öösel on öö õppur. Ausalt öeldes ma ei teagi kuidas ma seda kirjutama peaksin. Ööõppur, öö õppur või öö-õppur. Nüüd viskas ka mul pildi eest ära. Igastahes olen jõudnud sinna maale kus ma õpin öösel.. areng edasi? :D Tegelikult on see viimasel ajal lihtsalt nii välja kujunenud. Paratamatus! Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka.. tat-ta-ta! :P Ka praegu kirjutan ma öösel (kell 1.41).
Õppimise suhtes on mulle kõige raskem vene keel. Hea, et õpetaja isegi, nagu ta väitis, on oma tööstaaži jooksul aru saanud, et tema õpetatav keel võrdub hiina keelega. Kusjuures, see, et on seda just aja jooksul mõistnud ei pruugi olla tingitud tema taiplikusest vaid ühiskonna muutumisest ajas. Kindlasti ei ole tänapäev võrreldav sellega, mis oli 50- kui ka 5aastat tagasi. Nii ka keeled meie ümber. Vene keel, mis oli populaarne minu ema kooliajal on nüüd asendunud inglis keelega. Nüüd kus kasutame hoolega inglise keelt, võime aastate pärast kuulda noori rääkimas araabia keelt. Maailm keerleb!
Kui ma oli 2aastane olnud, siis olin kommeteerinud oma onunaist, kes räägib suures osas vene keelt, et hea inimene, aga rääkida ei oska. Lapsele tundus see pudi keelena. Juba lapsena olin ma adunud inimesi oma pilgu läbi - inimeste tundmises ja tunnetamises.
Inimeste tundmisest edasi rääkides on olnud mul karme äratundmisi, kust ma vaatan teist inimest nähes kõrvalt; ma julgen väita; et vana mina: täiesti anti-sotsiaalne, vaikne, hädine, haavatav ja kartlik; kes sai samuti hukkamõistva haletsuse osaliseks. Mõni võib olla hõõrub arvuti ees silmi ja mõtleb kas ta võttis ikkagist õige blogi lahti. Jah.. Welcome! Minus pidi kõik muutunud olema. Isegi hääletoon, kuigi ma arvan, et ma lihtsalt siis ei kasutanud seda... vähemalt minimaalsel määral küll. Häält ei saa oma suva järgi muuta. Muidu oleks põnev küll, kui saaks vahepeal nagu sokke hääletämbreid vahetada. Lähen kapi juurde ja valin, kas ma tahan täna naishäält või hoopis mehe oma.
Vanusega pidi vist meestel muutuma, aga naistel mitte. Ma ei ole üldse oma eelnevas lauses kindel, võin pada ajada.
Eile tegin täiesti õppimise rekordi: koos vaheaegadega 11tundi, 13.00-00.00. Hetkel ma teen oma õppesüsteemis veidi ümber korraldusi ehk vigade parandust. Pidagem seda meeles, et ma hakkasin ikkagist õppima alles 18.aastaselt ja 10.klassis, mistõttu on mul kõik kujunemise järgus. Ma ei soovitaks seda kellegile, nii on miljon korda raskem. Tänane päev tundus isegi pikem olevat, aga tunde ma kokku ei lugenud. Õpin nii palju, et söömine läheb ka meelest ära ja kui juba see läheb meelest, siis järelikult on mulle see räigelt raske pingutus ikkagi huvipakkuv. Võtan oma kahtesi nii, et selge, tuleb rohkem tööd teha. Ma saan MITTE õppimisest peavalu, sest olen väga suur põdeja. Kui õppin on kõik korras, mis sest, et tööd tuleb teha ka uneajast.
Dieves
Õppimise suhtes on mulle kõige raskem vene keel. Hea, et õpetaja isegi, nagu ta väitis, on oma tööstaaži jooksul aru saanud, et tema õpetatav keel võrdub hiina keelega. Kusjuures, see, et on seda just aja jooksul mõistnud ei pruugi olla tingitud tema taiplikusest vaid ühiskonna muutumisest ajas. Kindlasti ei ole tänapäev võrreldav sellega, mis oli 50- kui ka 5aastat tagasi. Nii ka keeled meie ümber. Vene keel, mis oli populaarne minu ema kooliajal on nüüd asendunud inglis keelega. Nüüd kus kasutame hoolega inglise keelt, võime aastate pärast kuulda noori rääkimas araabia keelt. Maailm keerleb!
Kui ma oli 2aastane olnud, siis olin kommeteerinud oma onunaist, kes räägib suures osas vene keelt, et hea inimene, aga rääkida ei oska. Lapsele tundus see pudi keelena. Juba lapsena olin ma adunud inimesi oma pilgu läbi - inimeste tundmises ja tunnetamises.
Inimeste tundmisest edasi rääkides on olnud mul karme äratundmisi, kust ma vaatan teist inimest nähes kõrvalt; ma julgen väita; et vana mina: täiesti anti-sotsiaalne, vaikne, hädine, haavatav ja kartlik; kes sai samuti hukkamõistva haletsuse osaliseks. Mõni võib olla hõõrub arvuti ees silmi ja mõtleb kas ta võttis ikkagist õige blogi lahti. Jah.. Welcome! Minus pidi kõik muutunud olema. Isegi hääletoon, kuigi ma arvan, et ma lihtsalt siis ei kasutanud seda... vähemalt minimaalsel määral küll. Häält ei saa oma suva järgi muuta. Muidu oleks põnev küll, kui saaks vahepeal nagu sokke hääletämbreid vahetada. Lähen kapi juurde ja valin, kas ma tahan täna naishäält või hoopis mehe oma.
Vanusega pidi vist meestel muutuma, aga naistel mitte. Ma ei ole üldse oma eelnevas lauses kindel, võin pada ajada.
Eile tegin täiesti õppimise rekordi: koos vaheaegadega 11tundi, 13.00-00.00. Hetkel ma teen oma õppesüsteemis veidi ümber korraldusi ehk vigade parandust. Pidagem seda meeles, et ma hakkasin ikkagist õppima alles 18.aastaselt ja 10.klassis, mistõttu on mul kõik kujunemise järgus. Ma ei soovitaks seda kellegile, nii on miljon korda raskem. Tänane päev tundus isegi pikem olevat, aga tunde ma kokku ei lugenud. Õpin nii palju, et söömine läheb ka meelest ära ja kui juba see läheb meelest, siis järelikult on mulle see räigelt raske pingutus ikkagi huvipakkuv. Võtan oma kahtesi nii, et selge, tuleb rohkem tööd teha. Ma saan MITTE õppimisest peavalu, sest olen väga suur põdeja. Kui õppin on kõik korras, mis sest, et tööd tuleb teha ka uneajast.
Dieves
Kommentaarid
Postita kommentaar