Goodbye twenty-fifteen!

Minu vahepealsed päevad on möödunud puhates. Kusjuures puhkamine on üle visanud. Ma olen väsinud puhkamisest. Ma olen ikkagi aktiivne inimene ja selline kodus olemine-logelemine viskab üsna kiiresti üle. Mulle meeldib vaeva näha, pingutada, teha tööd ja nautida tulemusi. Et natukenegi ennast normaalsemana tunda, siis käisin raamatukogus ja võtsin erinevad raamatuid/õpikuid. Aga ainult nendes ainetes, milles tuleb mul 12.klassi lõpus eksamid teha. Seega inglis keel, matemaatika ja keemia. Jah, ka keemia, sest valikaine tuleb ka ära teha ja võib olla ka minu valikus selline õppeaine.

Tahan teha väikse kokkuvõtte peagi läbi saavast aastast. Aasta algus oli raskem, lõpp juba kergem.



Punapeast sai tumepruun. :P Jaanuar

Jaanuaris alustasin aastat Tõrvas vanaema juures. Nii on peaaegu alati olnud. 2. jaanuaril pidin veel korraks haiglasse tagasi minema, kus tuli ka uue raviarstiga hakkama harjuma, sest vana jättis mu maha. :( Selleks ajaks olin välja mõelnud, et Aianduskooli enam tagasi ei lähe. Alates jaanuarist anti mulle gümnaasiumisse minemise mõte, millest enam lahti lasta ei tahtnud. Kuigi alguses tundus minu plaan (mis hõlmab pärast gümnaasiumi) ilmvõimatu, sest olen ikkagi lihtsustatud õppekavaga lõpetanud. Haiglas olin ma kaks nädalat. Kokku kolm kuud. Seega jäin õppepuhkusele ja tegelesin vaid enda ning oma tervisega. Hakkasin tegelema õppetööga juba haiglas olles, valmistamaks end ette gümnaasiumiks.







Veebruar

Üle pika aja möödudes väljaminek Tartu Jazzklubisse
14 veebruar

Lõikasin pikad juuksed maha poisipeaks.





See oli see kuu, kui hakkasin ennast motiveerima väljas (ka lihtsalt jalutamas) käima ja just enese korrastamise (eelkõige meikimise, mida ma varem kohe kindlasti ei teinud) näol. S.t, et inimesel tuleb ikka parem enesetunne,  kui ta ennast sätib. See oli minu viis probleem lahendada.









Märts. Minu sünnipäevakuu.

18.märts

Pidev motiveerimise töö käis, mis oli vahete vahel ääretult-ääretult piinarikas.













Aprill. Kui ma ei eksi, siis aprillis võtsin ma viimase rahusti. Hakkasin lugema ka raamatuid ning eriti toetasid mind nö. eneseabi-õpikud. Lugemis harjumus ja tahtmine on mul sellest asjast siiani. Teada olevalt ei suuda depressioonis inimene raamatusse süveneda - minu areng siitpoolt.

 

Mai. Kui ma ei eksi, siis siit kukkus ära mul järgmine rohi. Nimelt und soodustav antidepressant, mida ma ei võta siiani. Kuid kui aprill-mai olid stabiilsed tervise suhtes, siis siit läks veidi alla mäge. Olin kuskil kuuaega järjest krahhis.

 

Juuni. 

Kleidi kandmise päev

Ega eriti tore ei olnud, aga sai hakkama.

 

Fotosessioonil sai käidud. Minu meelest oli tore, kuigi tervise poolest ei olnud sel samal päeval kui me käisime hea olla.

 

 

 

 

 

Juuli.

 

August. See oli kindlasti kahesse erinevasse kooli paberite sisse viimise aeg. Ma ei ole kirjutanud, aga kanditeerisin nii varu plaanina ka Valga Kutseõppekeskusesse hooldustöötaja erialale, kuhu ma ka sisse sain. Aga ma soovisin rohkem gümnaasiumisse minna. Sel kuul selgus ka gümnaasiumisse minek.  Tundsin ennast juba tunduvalt paremini.

 

September. Kooli minek. Uue elukoha, korralduse ja kooliga harjumine. Tervis läks veelgi paremaks.

 

Oktoober. Tervis läks veel paremaks kui oli seda september. Kool, kodu, õppimine.

 

November. Noo enam tervisel polnud võimalik paremaks minna.

 

Detsember. Ma olen õnnelik just siin kus ma olen ja nendega kes minuga on. Ma olen rahul nii kooli, seltskonna, kui perega. Mulle meeldib see, kes ma olen. Ma olen saanud depressioonist võitu. Olen saavutanud ja veelgi saavutamas seda mida tahan, millest unistan ning millega tunnen, et olen rahul ja õnnelik.

 

Ilusat vana-aasta lõppu!!! :) Kohtume uuel aastal! :)