Ilusat detsembrikuud! Jõuluaeg!
Esimeseks jõulunädalaks on mul teile siia algusesse kohe üks väga hea uudis. Mul ei ole olnud tükkaega mitte ühtegi depressiooni sümptomit. "Tükkaega" ehk mul läheb juba teine kuu, kui ei ole mitte midagi sellist, mis tekkitaks minus kahtluski, et ma kaldun taas sinnapoole. Juhuuu! :) Ma olen väga-väga rahul. Suurepärane! Super!
Samuti olen ma ülimalt õnnelik, et inimesed on väga-väga-väga tolerantsed; vähemalt minuga, minu ees. Ma ei ole saanud vähe negatiivsematki vastukaja, väljaarvatult üks. Ma teen küll näo, et ei saa midagi aru, aga teie õnnetuseks ei ole ma nii tumba. Inimesed on nagu raamatud, õpi tähed selgeks ja loe. Ainult tähestik ei ole sellega võrreldav, mida te hetkel ekraanilt loete. Olek ütleb kõik. Aga see väga mind ei puudutagi. Inimsed tihti imestavad, et ma mõistan neid, siit tilgub üks põhjus välja miks - ma ei usu seda ainult mida suu räägib, vaid mida ka kehakeel, olek .... . Mis võib põhjendada ka seda, et inimestel on minuga hea ja mugav suhelda.
Teine hää uudis: hinded on veel paremaks läinud. Füüsikas on üks hinne parandada. Vene keeles sain sel nädalal parandatud, siis mul on seal veel üks neli. Matemaatikas sain ma 3-e (isegi hästi, 15 punkti terve kontrolltöö peale). Kirjanduses 5-e(ülejäänud: 5, 4). Ajaloos sain 5-e (ülejäänud: 3, 4, 2/4, 4). Inglis keeles: 3, 4, 3, 3. Inimese õpetuses: 3. Eesti keeles: 4, 4. Rohkem mulle teadaolevalt hindeid ei ole. Minu eesmärk ei ole saada nelja-viieliseks, vaid see, et mul oleksid kõik hinded positiivsed. Nii kutsekoolis kui ka põhikoolis olid mul veel halvemad hinded. :D Naljatilk... . Ma olen väga õnnelik. Juhuu! :D
Ma olen muidu hull mutt küll olnud. Lihtsustatud õppekava pealt minna gümnaasiumi. Ma olen pidevalt sellise riskeeriva käitumisega olnud. Tundmatus kohas pea ees jääkülma vette - see on minu stiil. Sügada kukalt ja öelda: "vaatame, mis juhtub!". Seda oli kusjuures rohkem kutseka aeg. Nüüd ma ennast nii saatuselainete kätte pole andnud: "ahh savi... lähen!". Vahet pole kas, siis alla või üles voolu.
Ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja pani tähele läbi minu töö mu riskeerivat ning julget käitumisviisi. Pidime kirjutama "Inimese vari" teose kohta arutluse, et kas peategelane oli Jakob või Jakobi mõrvar (et sellest lausest arusaada tuleb ise teos läbi lugeda). Ma olin ainuke klassist, kes kirjutas, et see oli Jakob. Ausalt öeldes ei tulnud üldse teose jooksul mõttesegi, et kuidagi teistmoodi võiksin arvata. Kes teab, äkki olen lihtsalt sinisilme.. usun kõike, mida öeldakse. Töö oli viis ning õpetaja kandis paar lõiku minu tööst klassile ette. Tsiteerin õpetajat: "Hea (kirjandi)töö on, siis kui see tekitab lugejas mingisugust emotsiooni." Vahet pole kas, siis halba või head (nõusolekut või vastuväiteid erinevatele seisukohtadele.) St. seda, et on kuidagi lugejat puudutanud. Ausalt öeldes on nii ju ka romaanidega.. vähemalt minul lugejana küll.
Need kaks ainet: eesti keel ja kirjandus(liidan need hetkel kokku) ning ajalugu on seni olnud mu lemmikud. Mitte ainult hinnete pärast. Vabandan oma eelmiste ajaloo ja eesti keele õpetajate ees, aga praegused on parimad keda ma tean. Mõlema puhul meeldib mulle just see emotsioon, kuidas nad räägivad oma ainest. Kusjuures mõlemad panevad oma materjalid ise kokku, mitte ei pajunda õpikust lehtede viisi. Ehk teavad läbi ja lõhki, raudpolt-kindlalt mida nad räägivad ja õpetavad. Respekt! Õpetajast oleneb väga palju, kui meeldiv tund on õpilastele. Kui õpetaja ei ole inimene, siis .. sorry my bad!
Kusjuures olen tähendanud, et õpetajate antud materjalidest jääb mul üldjuhul väheks. Mulle ei piisa ühest lehest, et tervet osa selgeks saada, sellepärast olen ma ka palju internetis tuulanud ja ka blogis on paremal küljendusel on mul olemas osad õppematerjalid mida olen kasutanud. Niiet kümnendikud võite vaadata, äkki on teile sellest veits kasu.
Ärge imestage, et ma pidavalt koolist räägin, sest see on praegu minu elu, kus käin isegi öösel. Nimelt näen kooli päris palju unes. Mis on täiesti reaalsusest erinev. Põhikoolis tuleb vastu kutseka õpetaja ja vastupidi. Tuleb välja, et õpin 24/7... ka öösel. :P :D Ma vahel jah, teen 12 tunniseid "tööpäevi" ja siis on küll selline kopp ees tunne. Mitte, et ma oleksin füüsiliselt väsinud, ei seda mitte, lihtsalt kopp ees.
Jõulusoping on minul tehtud. Kingitused ostetud: see kord kolm jõulukinki. Peres võtame alati loosi, kooli üks kink ja ühele, ainsale ning ainulaadsele (NB! kellegile teisele ma sõpredest ei tee). Ja, et ma kellegile üleliia lootust ei annaks, siis tema nimi alga K-ga, lõpeb N-ga. Ta on olnud terve see aasta koos minuga, St. olemas. Tal on blondid õhukesed juuksed ja minust tunduvalt pikem ning minust umbes-täpselt kümme aastat vanem.
Esimeseks jõulunädalaks on mul teile siia algusesse kohe üks väga hea uudis. Mul ei ole olnud tükkaega mitte ühtegi depressiooni sümptomit. "Tükkaega" ehk mul läheb juba teine kuu, kui ei ole mitte midagi sellist, mis tekkitaks minus kahtluski, et ma kaldun taas sinnapoole. Juhuuu! :) Ma olen väga-väga rahul. Suurepärane! Super!
Samuti olen ma ülimalt õnnelik, et inimesed on väga-väga-väga tolerantsed; vähemalt minuga, minu ees. Ma ei ole saanud vähe negatiivsematki vastukaja, väljaarvatult üks. Ma teen küll näo, et ei saa midagi aru, aga teie õnnetuseks ei ole ma nii tumba. Inimesed on nagu raamatud, õpi tähed selgeks ja loe. Ainult tähestik ei ole sellega võrreldav, mida te hetkel ekraanilt loete. Olek ütleb kõik. Aga see väga mind ei puudutagi. Inimsed tihti imestavad, et ma mõistan neid, siit tilgub üks põhjus välja miks - ma ei usu seda ainult mida suu räägib, vaid mida ka kehakeel, olek .... . Mis võib põhjendada ka seda, et inimestel on minuga hea ja mugav suhelda.
Teine hää uudis: hinded on veel paremaks läinud. Füüsikas on üks hinne parandada. Vene keeles sain sel nädalal parandatud, siis mul on seal veel üks neli. Matemaatikas sain ma 3-e (isegi hästi, 15 punkti terve kontrolltöö peale). Kirjanduses 5-e(ülejäänud: 5, 4). Ajaloos sain 5-e (ülejäänud: 3, 4, 2/4, 4). Inglis keeles: 3, 4, 3, 3. Inimese õpetuses: 3. Eesti keeles: 4, 4. Rohkem mulle teadaolevalt hindeid ei ole. Minu eesmärk ei ole saada nelja-viieliseks, vaid see, et mul oleksid kõik hinded positiivsed. Nii kutsekoolis kui ka põhikoolis olid mul veel halvemad hinded. :D Naljatilk... . Ma olen väga õnnelik. Juhuu! :D
Ma olen muidu hull mutt küll olnud. Lihtsustatud õppekava pealt minna gümnaasiumi. Ma olen pidevalt sellise riskeeriva käitumisega olnud. Tundmatus kohas pea ees jääkülma vette - see on minu stiil. Sügada kukalt ja öelda: "vaatame, mis juhtub!". Seda oli kusjuures rohkem kutseka aeg. Nüüd ma ennast nii saatuselainete kätte pole andnud: "ahh savi... lähen!". Vahet pole kas, siis alla või üles voolu.
Ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja pani tähele läbi minu töö mu riskeerivat ning julget käitumisviisi. Pidime kirjutama "Inimese vari" teose kohta arutluse, et kas peategelane oli Jakob või Jakobi mõrvar (et sellest lausest arusaada tuleb ise teos läbi lugeda). Ma olin ainuke klassist, kes kirjutas, et see oli Jakob. Ausalt öeldes ei tulnud üldse teose jooksul mõttesegi, et kuidagi teistmoodi võiksin arvata. Kes teab, äkki olen lihtsalt sinisilme.. usun kõike, mida öeldakse. Töö oli viis ning õpetaja kandis paar lõiku minu tööst klassile ette. Tsiteerin õpetajat: "Hea (kirjandi)töö on, siis kui see tekitab lugejas mingisugust emotsiooni." Vahet pole kas, siis halba või head (nõusolekut või vastuväiteid erinevatele seisukohtadele.) St. seda, et on kuidagi lugejat puudutanud. Ausalt öeldes on nii ju ka romaanidega.. vähemalt minul lugejana küll.
Need kaks ainet: eesti keel ja kirjandus(liidan need hetkel kokku) ning ajalugu on seni olnud mu lemmikud. Mitte ainult hinnete pärast. Vabandan oma eelmiste ajaloo ja eesti keele õpetajate ees, aga praegused on parimad keda ma tean. Mõlema puhul meeldib mulle just see emotsioon, kuidas nad räägivad oma ainest. Kusjuures mõlemad panevad oma materjalid ise kokku, mitte ei pajunda õpikust lehtede viisi. Ehk teavad läbi ja lõhki, raudpolt-kindlalt mida nad räägivad ja õpetavad. Respekt! Õpetajast oleneb väga palju, kui meeldiv tund on õpilastele. Kui õpetaja ei ole inimene, siis .. sorry my bad!
Kusjuures olen tähendanud, et õpetajate antud materjalidest jääb mul üldjuhul väheks. Mulle ei piisa ühest lehest, et tervet osa selgeks saada, sellepärast olen ma ka palju internetis tuulanud ja ka blogis on paremal küljendusel on mul olemas osad õppematerjalid mida olen kasutanud. Niiet kümnendikud võite vaadata, äkki on teile sellest veits kasu.
Ärge imestage, et ma pidavalt koolist räägin, sest see on praegu minu elu, kus käin isegi öösel. Nimelt näen kooli päris palju unes. Mis on täiesti reaalsusest erinev. Põhikoolis tuleb vastu kutseka õpetaja ja vastupidi. Tuleb välja, et õpin 24/7... ka öösel. :P :D Ma vahel jah, teen 12 tunniseid "tööpäevi" ja siis on küll selline kopp ees tunne. Mitte, et ma oleksin füüsiliselt väsinud, ei seda mitte, lihtsalt kopp ees.
Jõulusoping on minul tehtud. Kingitused ostetud: see kord kolm jõulukinki. Peres võtame alati loosi, kooli üks kink ja ühele, ainsale ning ainulaadsele (NB! kellegile teisele ma sõpredest ei tee). Ja, et ma kellegile üleliia lootust ei annaks, siis tema nimi alga K-ga, lõpeb N-ga. Ta on olnud terve see aasta koos minuga, St. olemas. Tal on blondid õhukesed juuksed ja minust tunduvalt pikem ning minust umbes-täpselt kümme aastat vanem.
 |
| Mulle täiega meeldib elus tuli. NB! Pilt on võetud internetist! |
Kommentaarid
Postita kommentaar