Tundeid on ääretult oluline välja elada. Mina ei elanud ja kõik kuhjus üle pea, nagu isegi teate. Nüüd ma sisemiselt esiteks tunnistan endale tunnet ja lasen nt. ärritusel nii valla kui see sisemiselt võimalik on. Ehk ma elan tundelisi vastuolusi teadlikult läbi, mis aitab mul edasi liikuda. Olukorra aksepteerimine on see, mida mulle psühholoog kõige kõige enam on õpetanud. Jah, ma tunnen viha, elan selle läbi ja lähen oma eluga edasi. Niiviisi tulen mina isiklikult oma tundemaailmaga toime. Sedasi ei kasva mul kõik üle pea.
Aksepteerin ka koolis olukordi, on see, siis: viha, rõõm, kurbus - ükskõik, mis mu meele halvaks teinud. On see kehv hinne või õpetaja halb toon. Elus tuleb ikka takistusi ette.
Mida ma küll teadlikult ei väldi, aga ma ei pea olema viieline. Kui ma ka viieliseks pingutaksin, kaoks ära nautimus. Kuid seda ma kõige enam vajan. Ükskõik mida ma ei teeks, tahaksin, et see oleks mulle elamus. Hinded on mulle tähtsad. Kuid mitte nii tähtsad, et ma peaks ennast ogaraks õppima, ja see on mulle tähtsam kui tunnistusel olev viis.
Ma tean, et keegi oli gümnaasiumis olnud täielikult priimus, ainult viied. Lõpetas kuldmedaliga, aga oma lõpetamisele ta ei tulnud. Närvid ütlesid üles.
Ma ei saa olla kõiges parim. Ma ei taha olla kõiges parim. Ma luban olla endal nõrk.
Mulle meeldib kui inimene julgeb arvamust avaldada. Ilma kõhklematta, põmm tulistab. Rääkige, öelge, suhelge! Nii või teisiti on mitu miljon inimest, kes arvavad, et sa elad oma elu valesti. Nagu nii on minu puhul arvamusi: "Oi, rumaluke, läks gümnaasiumi, nagu nii ei lõpeta ära!" Okei. Ma ei olegi midagi lubanud. Aga see ei tähenda seda, et ma nüüd viskan õpikud ahju: "mina enam kooli ei lähe" .... pööö! :P
Dream big! :)
Aksepteerin ka koolis olukordi, on see, siis: viha, rõõm, kurbus - ükskõik, mis mu meele halvaks teinud. On see kehv hinne või õpetaja halb toon. Elus tuleb ikka takistusi ette.
Mida ma küll teadlikult ei väldi, aga ma ei pea olema viieline. Kui ma ka viieliseks pingutaksin, kaoks ära nautimus. Kuid seda ma kõige enam vajan. Ükskõik mida ma ei teeks, tahaksin, et see oleks mulle elamus. Hinded on mulle tähtsad. Kuid mitte nii tähtsad, et ma peaks ennast ogaraks õppima, ja see on mulle tähtsam kui tunnistusel olev viis.
Ma tean, et keegi oli gümnaasiumis olnud täielikult priimus, ainult viied. Lõpetas kuldmedaliga, aga oma lõpetamisele ta ei tulnud. Närvid ütlesid üles.
Ma ei saa olla kõiges parim. Ma ei taha olla kõiges parim. Ma luban olla endal nõrk.
Mulle meeldib kui inimene julgeb arvamust avaldada. Ilma kõhklematta, põmm tulistab. Rääkige, öelge, suhelge! Nii või teisiti on mitu miljon inimest, kes arvavad, et sa elad oma elu valesti. Nagu nii on minu puhul arvamusi: "Oi, rumaluke, läks gümnaasiumi, nagu nii ei lõpeta ära!" Okei. Ma ei olegi midagi lubanud. Aga see ei tähenda seda, et ma nüüd viskan õpikud ahju: "mina enam kooli ei lähe" .... pööö! :P
Dream big! :)
Kommentaarid
Postita kommentaar