Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head

Ma jõuan alles nüüd oma 2016 aasta esimese päeva postituse teha. Head uut aastat! Kell on 23.58. Ma ei saa öelda, et mul ei olnud varem aega... noo... oli ikka küll!! Lihtsalt selleks, et saaks kirjutada peab olema selle jaoks vastav tuhin sees. Kuigi ma juba magan siin ühe silmaga.. tahan selle ikkagi ära teha. Jei!
 
Ma armastan aasta viimast päeva. See on alati nii olnud. Kusjuures ma ei tea miks. Eelistan sellele ka oma sünnipäeva. :P Appi, ma saan see aasta 19. :S Vana inimene juba!! :P :D
Minu aastavahetus möödus esimest korda Tartus. Hommiku poole lõunat käisime jalutamas. Mõnusalt krõbe ilm. Mulle meeldis. Olen tõeline talve inimene. I hate summer! Ärge soovige mulle ilusat suve, see ei saa kunagi ilus olema! :D
Rannateed mööda kõndides pildistasin emajõge :)


Jalutajad veel 2015-das aastas :)



Natu-natukene  lume moodi asja.
Suvel rand, talvel jalutuskoht. Oh imeline!

"I was so tired"
Pärast seda hakkasime õekesega kokkama... okei, tema hakkas. Ma ei salli väga kööki. Räpina toakaaslasega oli meil põhiline nali, et tulevikus meie pere saavad ainult kiirnuudleid. :D
 
 
Nämmi-nämmi. Praad on puudu ainult.
Kõht läks hetkel tühjaks. :S :P :S
Peale seda, nagu alati, teleka vaatamine. See kõik on vägagi traditsiooniline aastalõpu puhul, aga ma alati naudin seda. Ega mul muul ajal ei olegi tahtmist ega ka väga aega( kooli ajal) teleka ees olla. Nii, et selles suhtes eriline.
Kõige parem oli Tujurikkuja. Mitte midagi teha ei ole. Minu meelest see aasta olid parimad ja tabavamad naljad. Lõpus oli võrratu laul pagulase teema kohta. Kõht kõveras sai naerdud. Super!! Kuigi kui nad ütlesid, et nad on nüüd seitse aastat teinud ja kaheksandat enam ei tule, siis jäin pea viltu mõtlema, et kas teevad nüüd nalja või räägivad tõsiselt.
Poole üheteistkümne aeg liikusime Raekoja platsi ning nautisime ilutulestikku. Otsisime suitsu vaba kohta, kus noored ei tõmbaks oma piipu ja ei puhuks seda mulle näkku. Seda seetõttu, et kui mina enne täisealiseks saamist maha jätsin, siis nüüd enam ma ei kannata seda haisu silma otsas ka mitte. Koheselt tuleb okserefleks. Aga ilutulestik oli lahe. Rahvast oli palju. Nagu sipelgad seal kõik koos. Aga mõnus oli ikkagi. Nagu teate, siis mulle meeldivadki sellised kohad ja sündmused kus on elu. Mitte ei kõnni sulle viimane mammut tee peal vastu.
                                                               
Minul on alati olnud 31.detsembril facebook täis häid soove. Ma ka ise üritasin olla aktiivne ja neile vastata, olla samuti ise esimene. Hurraaa! Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head! :)
 
Loodan, et see aasta tuleb parem kui eelmine. Omad salajased ja ka mitte salajased soovid jätan endale. :)

Kommentaarid