Tere kõik ilusad, toredad ja sõbralikud inimesed!
Ma ei ole nüüd paar nädalat saanud kirjutada, kuna netipulk otsustas, et tema enam minuga tegemist ei tee. Pean mainima kui nõmedalt vastik on telefonis vaadata oma meile, veel hullem oli kirjutada. Blogi ei hakkanud ma üritamagi.
Ma ei mäletagi millal viimati kirjutasin. Arvan, et see võis kuskil jaanuari keskpaigas aset leida. Seega juhtus nii mõndagi.
Esiteks tabas ka mind jaanuarikuu gripilaine. 37 palavik, midagi süüa ei tahtnud, süda oli paha ja pidev janu - osadele võib mu kirjeldus tuttav olla. Kolm päeva pikutasin voodis ja nautisin raamatu ridu.
Lugesin selle mõne päevaga läbi romaani "Tüdruk maalilt teab, aga vaikib", mille on kirjutanud Tiia Sugasepp. T. Sugasepp on ise Tartus sündinud ja lõpetanud Tartu Õhtukooli, hiljem ka Tartu Ülikooli filosoofia eriala.
Raamatu sündmuse keskmesse jääb elukutselt arhitektina töötav Terry McRead, kes veetis oma lapsepõlve lastekodus. Noorena käis Terry joonestamisekonkurssil "Minu unistuse maja", mille ta võitis ja tänu sellele annet ka märgati. Oli palju sündmusi, mis aitasid tema karjäärile arhitektina kaasa. Londonis elava inimesena pakuti talle töökohta Killa linnas, mille küll sõbrad maha laidsid, aga tema võttis pakkumise vastu. Kui ta Killasse jõudis nägi ta enda ees räämas, lagunenuid hooneid, kus inimesi polnud ollagi. Killas juhtub väga palju, nt. leiab ta vastsündinu prügikastist. Aga ülejäänud jätan ma teile endale uudistamiseks. Mis saab vastsündinust, mis juhtub Killa linna ja ka Terryga loete juba ise, kui huvi tekkis.
Mina kiidan raamatu heaks, aga mitte ülimaks. See mõtteline point jäi minu jaoks puudu. Kõik oli ilus, tore: inimesed, sündmustik, väga realistlik. Aga ma ei leidnud seda nõela heinakuhjast üles. Mida ma kõige enam raamatust tahangi.
Tegelikult ammu ei ole millegi tõelise hea peale sattunud, viimati oli Viola Kaasik "Prostituut", mida ma tõesti soovitan lugeda. See on tõsielul põhinev lugu, mis on haiget tegev, valus ja karm, vahel oksele ajav; kuid väga hästi kirja pandud ja nõela leidsin ka sealt üles. :)
Kirjutan ka endast. Esimese kursuse hinded hakkavad vaikselt välja tulema. Vene ja inglise keeled olid mõlemad kolmed. Ajalugu, eesti keel ja kirjandus neljad. Eks keeli tuleb rohkelt kuulata ja lugeda. Ajalugu, eesti keel ja kirjandus tuleb juba iseenese loomulikusest - nagu hinded näitavad. Kahtlustan, et kõik teised ained tulevad kolmed. Eesmärk iseenesest täidetud (kõik hinded peavad olema positiivsed ehk vähemalt kolm), sellest mulle hetkel piisab ning olen õnnelik ja rahul.
Käisin hiljuti Antlantises. Ma ei nautinud seda üldse ega meeldinud ka. Ainuke asi mis oli lahe ja tore oli Karl-Erik Taukar. Ta esines väga hästi ja kõik oli superlahe. Kuid inimesed joovad nii palju, et neil on silmad udused, pilukil. Mis tähendab vaid üht - inimesed ei oska juua. P.S et ise olete alko laksu all, te häirite ka teisi. Ausõna vastik on kui keegi tikub ligi. Tõesti, tantsi rusikad pihus.
Hoopis parem on käija kontserdil, nautida seda. Minna hiljem restorani, võtta seal klaas veini. Mõnus, sellise olustiku igatsus tuli peale. :)
Ega ei oskagi midagi muud öelda...
Olen elus ja terve! "Mõlten, järelikult olen olemas." Descartes
Ma ei ole nüüd paar nädalat saanud kirjutada, kuna netipulk otsustas, et tema enam minuga tegemist ei tee. Pean mainima kui nõmedalt vastik on telefonis vaadata oma meile, veel hullem oli kirjutada. Blogi ei hakkanud ma üritamagi.
Ma ei mäletagi millal viimati kirjutasin. Arvan, et see võis kuskil jaanuari keskpaigas aset leida. Seega juhtus nii mõndagi.
Esiteks tabas ka mind jaanuarikuu gripilaine. 37 palavik, midagi süüa ei tahtnud, süda oli paha ja pidev janu - osadele võib mu kirjeldus tuttav olla. Kolm päeva pikutasin voodis ja nautisin raamatu ridu.
Lugesin selle mõne päevaga läbi romaani "Tüdruk maalilt teab, aga vaikib", mille on kirjutanud Tiia Sugasepp. T. Sugasepp on ise Tartus sündinud ja lõpetanud Tartu Õhtukooli, hiljem ka Tartu Ülikooli filosoofia eriala.
Raamatu sündmuse keskmesse jääb elukutselt arhitektina töötav Terry McRead, kes veetis oma lapsepõlve lastekodus. Noorena käis Terry joonestamisekonkurssil "Minu unistuse maja", mille ta võitis ja tänu sellele annet ka märgati. Oli palju sündmusi, mis aitasid tema karjäärile arhitektina kaasa. Londonis elava inimesena pakuti talle töökohta Killa linnas, mille küll sõbrad maha laidsid, aga tema võttis pakkumise vastu. Kui ta Killasse jõudis nägi ta enda ees räämas, lagunenuid hooneid, kus inimesi polnud ollagi. Killas juhtub väga palju, nt. leiab ta vastsündinu prügikastist. Aga ülejäänud jätan ma teile endale uudistamiseks. Mis saab vastsündinust, mis juhtub Killa linna ja ka Terryga loete juba ise, kui huvi tekkis.
Mina kiidan raamatu heaks, aga mitte ülimaks. See mõtteline point jäi minu jaoks puudu. Kõik oli ilus, tore: inimesed, sündmustik, väga realistlik. Aga ma ei leidnud seda nõela heinakuhjast üles. Mida ma kõige enam raamatust tahangi.
Tegelikult ammu ei ole millegi tõelise hea peale sattunud, viimati oli Viola Kaasik "Prostituut", mida ma tõesti soovitan lugeda. See on tõsielul põhinev lugu, mis on haiget tegev, valus ja karm, vahel oksele ajav; kuid väga hästi kirja pandud ja nõela leidsin ka sealt üles. :)
Kirjutan ka endast. Esimese kursuse hinded hakkavad vaikselt välja tulema. Vene ja inglise keeled olid mõlemad kolmed. Ajalugu, eesti keel ja kirjandus neljad. Eks keeli tuleb rohkelt kuulata ja lugeda. Ajalugu, eesti keel ja kirjandus tuleb juba iseenese loomulikusest - nagu hinded näitavad. Kahtlustan, et kõik teised ained tulevad kolmed. Eesmärk iseenesest täidetud (kõik hinded peavad olema positiivsed ehk vähemalt kolm), sellest mulle hetkel piisab ning olen õnnelik ja rahul.
Käisin hiljuti Antlantises. Ma ei nautinud seda üldse ega meeldinud ka. Ainuke asi mis oli lahe ja tore oli Karl-Erik Taukar. Ta esines väga hästi ja kõik oli superlahe. Kuid inimesed joovad nii palju, et neil on silmad udused, pilukil. Mis tähendab vaid üht - inimesed ei oska juua. P.S et ise olete alko laksu all, te häirite ka teisi. Ausõna vastik on kui keegi tikub ligi. Tõesti, tantsi rusikad pihus.
Hoopis parem on käija kontserdil, nautida seda. Minna hiljem restorani, võtta seal klaas veini. Mõnus, sellise olustiku igatsus tuli peale. :)
Ega ei oskagi midagi muud öelda...
Olen elus ja terve! "Mõlten, järelikult olen olemas." Descartes
Väga tore on lugeda, et keegi võttis vaevaks mu raamatut lugeda ja sellest midagi arvata ning kirjutada. Olin üllatunud, et raamat realistliku mulje jättis, sest mulle endale tundus just vastupidi. Kohe on ilmumas ka mu teine raamat "Kaks kaotatud armastust." Usun, et sellest võid leida ehk ka kadunud nõela. Ma vähemalt loodan seda. Lugupidamisega ja edu kirjutamisel Tiia Sugasepp
VastaKustuta