Taaskord on jäänud minu mõistes pikk vahe, aga kuna täna oli koolipäev ja homseks midagi õppida ei ole, siis kasutan nüüd võimalust ja kirjutan. :)
Pean kohe suure muigega ära mainima, et minu, juba eelnevatest blogi postitustes, öeldud "ei" sai "jaa'ks". Nimelt olen kohustuslikus vormis vabatahtlik ning võtsin need samused koolitused erinevates täiskasvanute gümnaasiumites vastu. Ma ainult loodan, et kahetsema ei hakka.... . Aga jah, ma olen alati tahtnud teha ka vabatahtlikku tööd. Vahete vahel olen ikka vaadanud kuulutusi kus üks või teine olukord nõuab sellist isikut. Ma loodan olla sedasi ühiskonnale kasulik ja meie endi elu edendada. Inimestega suhelda mulle meeldib, aidata ka. Niiet.. let's go! Vuhuuu! :D
P.S käisin samuti vahepeal arsti juures. Sellega seoses on mul väga-väga-väga hea uudis! :) Nimelt olen võtnud juba paar päeva 10 milligrammi vähem rohtu kui ennem. :) Oi, ma olen põnevil ja õnnelik. Ehk siis nüüd oleme alustanud rohtude ära jätmist. Kaks kuud nõudis aega mul enda kokku võtmisega, et seda sammu astuda, aga hakkama sain. :)
Vahepeal sai ka perega sünnipäev ära peetud. Aega võttis, aga tehtud sai. Olime kõik korda mööda haiged ning seega ei õnnestunud see meil õigel kuul.
Koolis on situatsioon üldiselt sama. Minu hinded on üldjoontes korras. Ainult matemaatika on mu peavalu. :P Selle nädalasest teemast sain aru. Võib olla ma ei kuula ka korralikult tunnis.. ma ei tea.. võimalik... või ei mõtle kaasa. Igal juhul saan end parandada ja teha asja veel paremini kui enne. Ma ikka tahan aina paremaks ja paremaks, latti kõrgemaks ja kõrgemaks tõsta. Veelgi rohkem pingutada, veelgi rohkem teha, saavutada. Seega on vaja teha palju-palju tööd ning motivatsiooni üleval hoida.
Esmaspäeval rääkisime vene keele tunnis, et kas elada linnas või maal ning mis on ühe ja teise plussid, miinused. Mina vastasin, et mulle meeldib linn. Õpetaja nimetas mind kohe linnapreiliks, ju olen ma seda juba oma olemuselt. P.S arvas või kahtlustas, et kardan (maa)tööd. Muigasin ja ütlesin, et asi ei ole kindlasti selles. NB! Olen õppinud Räpinas ju aiandust. :) Pooleli ei jäänud ju samuti aiatööde pärast, et see mulle ei meeldiks või sobiks, õppida oli väga põnev. Kuna ma siiski ei teadnud kelleks tahan saada, mingisugune valik tuli teha, siis mõtlesin, et tark oleks õppida midagi sellist mida saaks tulevikus enda kasuks ära keerata. Seega ei läinud ma selle mõttega sinna kooli, et erialal kunagi töötama hakkata vaid saada kogemusi suhteliselt tundmatult alalt ning et see oleks kasu kogu eluks. Pean tunnistama, et vabatahtlikult ma aeda siiani ei kipu. Samuti, kuna ma ei ole sellega vahepeal üldse tegelenud, on kõik tarkused minema jooksnud.
Ma olen aus ja avameelne inimene. Kiidan kui laidan inimesi täiesti otse. Mulle ei meeldi keerutamine. Räägin asjadest sedasi nagu mulle näivad need olevat. Tahest-tahtmata ootan seda ma ka teistelt... . Seljataga nugadega loopimist ma ei salli ega taha. Ma ei solvu kui ütled mulle otse, aga kui olen arusaanud, et inimene on olnud kahepalgeline, siis ei ole teil enam minuga võimalik suhelda. Loodan olla avatud erinevatele mõtetele, suhtumistele, arvamustele. Ma olen nii asjades, erinevates suhetes, tegudes ja toimetustes väga kirglik. Ma kas teen/suhtlen täie hingega või siis üldse mitte.
***
Eelmine blogipostitus: http://diives.blogspot.com.ee/2016/04/kui-mitte-kaijal-vaid-uhte-jalga.html
Tänane soovitus: https://www.youtube.com/watch?v=6QKMMIGATSI
Pean kohe suure muigega ära mainima, et minu, juba eelnevatest blogi postitustes, öeldud "ei" sai "jaa'ks". Nimelt olen kohustuslikus vormis vabatahtlik ning võtsin need samused koolitused erinevates täiskasvanute gümnaasiumites vastu. Ma ainult loodan, et kahetsema ei hakka.... . Aga jah, ma olen alati tahtnud teha ka vabatahtlikku tööd. Vahete vahel olen ikka vaadanud kuulutusi kus üks või teine olukord nõuab sellist isikut. Ma loodan olla sedasi ühiskonnale kasulik ja meie endi elu edendada. Inimestega suhelda mulle meeldib, aidata ka. Niiet.. let's go! Vuhuuu! :D
P.S käisin samuti vahepeal arsti juures. Sellega seoses on mul väga-väga-väga hea uudis! :) Nimelt olen võtnud juba paar päeva 10 milligrammi vähem rohtu kui ennem. :) Oi, ma olen põnevil ja õnnelik. Ehk siis nüüd oleme alustanud rohtude ära jätmist. Kaks kuud nõudis aega mul enda kokku võtmisega, et seda sammu astuda, aga hakkama sain. :)
Vahepeal sai ka perega sünnipäev ära peetud. Aega võttis, aga tehtud sai. Olime kõik korda mööda haiged ning seega ei õnnestunud see meil õigel kuul.
Koolis on situatsioon üldiselt sama. Minu hinded on üldjoontes korras. Ainult matemaatika on mu peavalu. :P Selle nädalasest teemast sain aru. Võib olla ma ei kuula ka korralikult tunnis.. ma ei tea.. võimalik... või ei mõtle kaasa. Igal juhul saan end parandada ja teha asja veel paremini kui enne. Ma ikka tahan aina paremaks ja paremaks, latti kõrgemaks ja kõrgemaks tõsta. Veelgi rohkem pingutada, veelgi rohkem teha, saavutada. Seega on vaja teha palju-palju tööd ning motivatsiooni üleval hoida.
Esmaspäeval rääkisime vene keele tunnis, et kas elada linnas või maal ning mis on ühe ja teise plussid, miinused. Mina vastasin, et mulle meeldib linn. Õpetaja nimetas mind kohe linnapreiliks, ju olen ma seda juba oma olemuselt. P.S arvas või kahtlustas, et kardan (maa)tööd. Muigasin ja ütlesin, et asi ei ole kindlasti selles. NB! Olen õppinud Räpinas ju aiandust. :) Pooleli ei jäänud ju samuti aiatööde pärast, et see mulle ei meeldiks või sobiks, õppida oli väga põnev. Kuna ma siiski ei teadnud kelleks tahan saada, mingisugune valik tuli teha, siis mõtlesin, et tark oleks õppida midagi sellist mida saaks tulevikus enda kasuks ära keerata. Seega ei läinud ma selle mõttega sinna kooli, et erialal kunagi töötama hakkata vaid saada kogemusi suhteliselt tundmatult alalt ning et see oleks kasu kogu eluks. Pean tunnistama, et vabatahtlikult ma aeda siiani ei kipu. Samuti, kuna ma ei ole sellega vahepeal üldse tegelenud, on kõik tarkused minema jooksnud.
Ma olen aus ja avameelne inimene. Kiidan kui laidan inimesi täiesti otse. Mulle ei meeldi keerutamine. Räägin asjadest sedasi nagu mulle näivad need olevat. Tahest-tahtmata ootan seda ma ka teistelt... . Seljataga nugadega loopimist ma ei salli ega taha. Ma ei solvu kui ütled mulle otse, aga kui olen arusaanud, et inimene on olnud kahepalgeline, siis ei ole teil enam minuga võimalik suhelda. Loodan olla avatud erinevatele mõtetele, suhtumistele, arvamustele. Ma olen nii asjades, erinevates suhetes, tegudes ja toimetustes väga kirglik. Ma kas teen/suhtlen täie hingega või siis üldse mitte.
***
Eelmine blogipostitus: http://diives.blogspot.com.ee/2016/04/kui-mitte-kaijal-vaid-uhte-jalga.html
Tänane soovitus: https://www.youtube.com/watch?v=6QKMMIGATSI
Kommentaarid
Postita kommentaar