Vana taasleitud luuletus

Ma ei vajanud su nuge,
oma terasid sa teritasid mu vaesel paljal ihul.
Veritsesin, tilkusin... tühjaks ma, karjusin appi, OMG!
Mu otsaette silt on kleebitud, ma ise seda ei valinud.
Tuli hoopis minuga.
Tahaksin öelda: see on vaid nali.
Kuid pean teid hoopis enda looga siduma.
Selle eest heaga tahaksin jooksujalul liduda.
Saatus on karm, ei lase ta sind käest.
Tuleb unustada!
Kust ma leian selle väe?
Ärge öelge: saa üle!
Sa ei ole minu kingadesse astunud.
Veel vähem mu mõtetesse laskunud.
Ei ole kuulnud, pole näinud.
Pole minuga iial sama rada käinud.
Kui sa pole iial olnud minuga,
siis sa pole seda ka homme...


***
Eelmine blogipostitus: Diives: Täie hingega
Tänane soovitus: https://www.youtube.com/watch?v=UJXeIu7MHzw