Ka bussis on oma seisukoht

Uhh.. käisin täna arsti juures. Vähendasime nüüd escitaloprami viiele milligrammile. See tähendab seda, et varsti loodame üldse esimese rohu lõpetada ja siis tuleb hakkata teist, brupopioni vähendama hakkata, hetkel on see 150 mg-i.

Rääkisin arstile, tähendab ta ise küsis, kuidas mul koolis on. Ilmselgelt on ta arusaanud, et kool on mulle väga-väga tähtis. Rääkisin nii nagu olukord on, et ma ei ole oma tulemustega rahul ja tahan ning teen aasta uuesti, kandes osad ained, kuid ainult neljad-viied üle. Andis mulle mõista, et see on suur otsus ja paljud on kolmedega rahul. Ta oli väga huvitatud sellest, et miks ma nii teen. Põhjuseks saan öelda, et mul on siht silme ees, millest ma ei taha või ei ole võimeline sellest loobuma. Ja hädavaevu kolmedega, kui sedagi, ei ole mul midagi teha. Nüüd on mul teatud põhi all, ma tean mida tehti eelnevates klassides keemias, füüsikas jne-jne (ma saan aru mis need ained tähendavadki). Arst raputas positiivse ilmestusega pead ja ütles, et on varemgi tähelepannud, et olen järjekindel inimene. Sellise asja puhul olen ma tõesti valmis ka läbi seina minema.

Sõbrad viskavad nalja, mis tegelikult tõene, et mul on kõigis asjades oma seisukoht, isegi bussis. Mul on kindel põhimõtte, et liinibussis sõites ma alati sõidan seistes. Tihti on bussis palju rahvast ja mul on kurb vaadata kuidas noored istuvad, näpivad telefoni, võib olla panevad veel kõrval istmele koti ka ette. Olen nii alati teinud, et iga kell saaks istuda vanem inimene, rase naine või puudega isik. Minul ei ole mingi probleem seista.

***
Lemmikud/soovitused

Laul: https://www.youtube.com/watch?v=WGBoRpk1w7E

Eelmine postitushttp://diives.blogspot.com.ee/2016/06/kordamine-on-tarkuse-ema.html

Kommentaarid