Omalooming 2: Väga kuri luuletus

Ma võtan su mantli ja ära ma kaon.
Mantli, kuhu oled pannud oma elujao,
kust võtta võin kogemust ja valu,
juba praegu sinu enda tuleviku andeks palu.

Kuid mantli vööga oleme aheldatud siiski.
Ei saa hävitada sind, sõita üle sinust triiki.
Nii jube kui see ka ei ole, ma ei soovi halba sul.
Loodan, et sina ise ei pea nägema oma elus tuld. 



NB! Ma ei tea kellest olen kirjutanud, aga sellisel kujul ta oma dokumentides sobrades leidsin. 

Kommentaarid