Vähemalt täna, unustan eilse ja homse, olen lõpuni siin.
Vähemalt täna, unustan kuidas end kaitsta,
seisan habras ja õrn, hirmudest vabana.
Olen jalad ja käed, silmad ja suu,
täna armastan, unustan muu.
(...)
Vähemalt täna, kõik uhkuse unustan, andestan,
algusest alustan.
Vähemalt täna, olen ilma muredest, rõõmudest,
pühin kõik ootused.
Olen jalad ja käed, silmad ja suu,
täna armastan, unustan muu.
(...)
Need Eeva Talsi lauldud sõnu võiks korrata iga 24 tunni täis saamisel, sest "vähemalt täna" võiks olla igapäev. Tähtis on ju olla hea, sõbralik, abivalmis, armastav, naeratav ja toetav - kõik oma võimete piires. Me kõik saame siin oma elus enda tehtu ringiga tagasi. Mina olen eelmist lauset ääretult palju kogenud. Näiteks, olen inimesele ostnud teksad, mida tal oli väga vaja. Nüüd olen mina saanud korduvalt (hoopiski teiselt inimeselt) kotitäie viisi tasuta riideid. Põhjuseks pole see, et mul oleks neid hullupööra vaja. Aga pidev garderoobi uuendus käib läbi selle. Kas kõlab karma moodi? Minu meelest küll. Muidugi ostan ka iseendale vahel riideid. Kui hoolitakse teistest, siis saad samuti seda vastu tunda - mida välja annad, seda vastu saad! Ainult igal asjal on omaaeg ja koht. Tänu võib tulla hoopis teisest kohast, kust seda algselt ei pruukinudki loota.
"Käitu teistega nii, nagu sina tahad nagu sinuga käitutakse" on kindlasti meile kõigile tuttav lause. Minu jaoks on tähtis mõistmine. Kõigepealt ma üritan mõista, alles siis, kui mõistmine välja ei tule, hukkamõista. Kuigi mul kipub pigem nii olema, et kas hoolin inimesest täielikult ja lõpuni või ei kõiguta mind isik üldse. Ta võib olla, teha, öelda mida tahab; aga mina möödun temast. Nii lihtne see ongi!
Tahan ühte tsitaati veel kasutada, täna on see miskipärast mul väga teemas. "Kõige tähtsam andmine on endast teada andmine." Lause noppisin välja Vikerraadio Peresaatest, mille konkreetse saate teema oli miks me vajame suhet (link saatele pealkirjale klõpsates). Ma tõsiselt soovitan kuulata neil, kes huvituvad psühholoogiast, täpsemalt perepsühholoogiast. Kindlasti on eelnevalt öeldud lause raudrusika reegel paarisuhte puhul.
Ma ei oskagi kuidagi oma mõtet kokku võtta. Elame, hoolime, armastame, aitame!
Vähemalt täna, unustan kuidas end kaitsta,
seisan habras ja õrn, hirmudest vabana.
Olen jalad ja käed, silmad ja suu,
täna armastan, unustan muu.
(...)
Vähemalt täna, kõik uhkuse unustan, andestan,
algusest alustan.
Vähemalt täna, olen ilma muredest, rõõmudest,
pühin kõik ootused.
Olen jalad ja käed, silmad ja suu,
täna armastan, unustan muu.
(...)

"Käitu teistega nii, nagu sina tahad nagu sinuga käitutakse" on kindlasti meile kõigile tuttav lause. Minu jaoks on tähtis mõistmine. Kõigepealt ma üritan mõista, alles siis, kui mõistmine välja ei tule, hukkamõista. Kuigi mul kipub pigem nii olema, et kas hoolin inimesest täielikult ja lõpuni või ei kõiguta mind isik üldse. Ta võib olla, teha, öelda mida tahab; aga mina möödun temast. Nii lihtne see ongi!
Tahan ühte tsitaati veel kasutada, täna on see miskipärast mul väga teemas. "Kõige tähtsam andmine on endast teada andmine." Lause noppisin välja Vikerraadio Peresaatest, mille konkreetse saate teema oli miks me vajame suhet (link saatele pealkirjale klõpsates). Ma tõsiselt soovitan kuulata neil, kes huvituvad psühholoogiast, täpsemalt perepsühholoogiast. Kindlasti on eelnevalt öeldud lause raudrusika reegel paarisuhte puhul.
Ma ei oskagi kuidagi oma mõtet kokku võtta. Elame, hoolime, armastame, aitame!
Kommentaarid
Postita kommentaar