Hei, blogirahvas! Pole ammu kohtunud! Tõesti, mul ei ole olnud midagi suurt kirjutada. Kusjuures panin kohe tähele, et kui ma pausi jätsin, tekkisid automaatselt kuidas mul läheb küsimused facebooki. Nüüd siis olen siin, poisi hiiglama suured kõrvaklapid peas, elu pole mind suurusega õnnistanud ja kui on, siis on täiesti vales kohas, :D muusikat kuulates teile kribades.
Kuidas mul läheb? Hästi! Sõna "hästi" on alati olnud kahtlane ja pähe õppitud. Isegi 3-aastane õepoeg, kes veel väga hästi ei räägi, on selgeks saanud, et kui keegi küsib käekäigu kohta, siis tuleb vastata just selline olukorda kiitev sõna. Noo, aga mida sa teisti ikka oskad kosta. Niigi mina, kui blogger, riskin oma elu, tervise ja tulevikuga, et oma elu nii lihtsasti kättesaadavaks teen. On kõõrdpilke, saab ka tunnustust, kuidas keegi mida arvab. Aga ühte ma ütlen, ei taha hetkel väita, et mul üldse kirjavigu ei teki, kuid juba aastaid blogi kirjutades on mul nüüd eesti keele tunnis lihtsam. Eriti mis puudutab kirjavahemärke, otse- ja kaudkõne, sest neid kasutan siin ju kõige enam. Teine asi on kindlasti raamatute lugemine, mis aitab ka sõnavara laiendada. Praegu loengi A. H. Tammsaare "Miniatuure, novelle ja jutustusi" ning Margaret Atwood'i "Ebakõlad" vaheldumisi, kuidas tuju on.
Kuid jah, küsimuse juurde tagasi tulles, mul läheb ikkagi hästi. :) Katus pea kohal, kõht täis ning tervise juures. Hetkel on vaheaeg ja olen kodust eemal. Minu jaoks on suurlinna võlud need, olgu selleks siis Tartu või Tallinn, kui saan ringi kõndida ilma pidades meeles vaadata, et tuttavatele ikka tere ütleksin, muidu solvutakse. Ma tunnen end suures ja võõras linnas väga vabalt. Ma ei ole inimene, kes väga tihti naerataks, kuid siin... . Tõeliselt mõnus, jalutada nii, kui kellegil ei eksisteeri sinu kohta eelarvamusi ega minul nendelegi pole miskit öelda.
Kas teie kasutate võõras linnas liikumiseks telefoni abi? Vot, minul on selline lugu, et isegi kui tahaksin, siis seda teha ei saa. Seega tänud ja tervitused emale, kes juba lapsena õpetas, kuidas enda jaoks märke maha panna, mida kõrgem hoone, seda parem. Isegi Tallinnas pole võimalik ära eksida! Kui ei tea kuhu minna, liigu natukene hiina turistitega kaasa. Giid viib ikka neid põnevamatesse kohtadesse.
Mul on teile ka filmisoovitus. Nimelt käisin eile "Midnight Sun" filmi kinos vaatamas.Väga hea oli, alguses naersin, lõpus nutsin. Filmiga saate tutvuda siin: https://www.youtube.com/watch?v=fEskVQgtwaI.
Nii elu lähebki: puhkus, töö, naer ja nutt. Aga ikka hästi, sest nii peab ju ütlema.
Kuidas mul läheb? Hästi! Sõna "hästi" on alati olnud kahtlane ja pähe õppitud. Isegi 3-aastane õepoeg, kes veel väga hästi ei räägi, on selgeks saanud, et kui keegi küsib käekäigu kohta, siis tuleb vastata just selline olukorda kiitev sõna. Noo, aga mida sa teisti ikka oskad kosta. Niigi mina, kui blogger, riskin oma elu, tervise ja tulevikuga, et oma elu nii lihtsasti kättesaadavaks teen. On kõõrdpilke, saab ka tunnustust, kuidas keegi mida arvab. Aga ühte ma ütlen, ei taha hetkel väita, et mul üldse kirjavigu ei teki, kuid juba aastaid blogi kirjutades on mul nüüd eesti keele tunnis lihtsam. Eriti mis puudutab kirjavahemärke, otse- ja kaudkõne, sest neid kasutan siin ju kõige enam. Teine asi on kindlasti raamatute lugemine, mis aitab ka sõnavara laiendada. Praegu loengi A. H. Tammsaare "Miniatuure, novelle ja jutustusi" ning Margaret Atwood'i "Ebakõlad" vaheldumisi, kuidas tuju on.
Kuid jah, küsimuse juurde tagasi tulles, mul läheb ikkagi hästi. :) Katus pea kohal, kõht täis ning tervise juures. Hetkel on vaheaeg ja olen kodust eemal. Minu jaoks on suurlinna võlud need, olgu selleks siis Tartu või Tallinn, kui saan ringi kõndida ilma pidades meeles vaadata, et tuttavatele ikka tere ütleksin, muidu solvutakse. Ma tunnen end suures ja võõras linnas väga vabalt. Ma ei ole inimene, kes väga tihti naerataks, kuid siin... . Tõeliselt mõnus, jalutada nii, kui kellegil ei eksisteeri sinu kohta eelarvamusi ega minul nendelegi pole miskit öelda.
Kas teie kasutate võõras linnas liikumiseks telefoni abi? Vot, minul on selline lugu, et isegi kui tahaksin, siis seda teha ei saa. Seega tänud ja tervitused emale, kes juba lapsena õpetas, kuidas enda jaoks märke maha panna, mida kõrgem hoone, seda parem. Isegi Tallinnas pole võimalik ära eksida! Kui ei tea kuhu minna, liigu natukene hiina turistitega kaasa. Giid viib ikka neid põnevamatesse kohtadesse.
Mul on teile ka filmisoovitus. Nimelt käisin eile "Midnight Sun" filmi kinos vaatamas.Väga hea oli, alguses naersin, lõpus nutsin. Filmiga saate tutvuda siin: https://www.youtube.com/watch?v=fEskVQgtwaI.
Nii elu lähebki: puhkus, töö, naer ja nutt. Aga ikka hästi, sest nii peab ju ütlema.
Kommentaarid
Postita kommentaar