Heihopsti!
"Pole ammu näinud" on juba nii tavaline algus minu blogi puhul, kuid ei ole juu ammu näinud! :D Paljud ütlevad, et kirjutan liiga harva. Mitte sihilikult on jäänud minust mulje, et kriban siis, kui on halb päev või kehv periood elus. Seega neli kuud, mil ma endast märku pole andnud, on mul läinud hästi, ainult täna läks asi hapuks. Ei, tegelikult mitte! :D Loodan, et leiate siit ikka midagi positiivset ka, kui ainult depressiooni ja veenide läbi lõikamist. Tõesti, viimase postituse läkitasin ma juulis, mis ei olnud vist ka väga informatiivne. Möödas on neli pikka kuud.
Ma ei tea, kas tahan anda teada kuidas mul läheb. See on küll esimest korda kui kahtlen, arvestades mu enda edevust. Minuga ei ole mitte midagi halvasti. Sean lihtsalt vana uude kuude. Kaua sa käid ühe kleidiga, ikka tahad vahetada. Eriti kui kleit enam ammu ei meeldi, on plekiline ning haiseb. Nii on ka eluga. Ma olen hästi emotsionaalne, spontaalne inimene, rutiini ei kannata, aastaid ühte ja sama ei ketra. Nii lootsin praegu oma tükikesele ratsionaalsusele, tasakaalukusele ning enam jaolt toimin südame järgi. :D
Mina tahan oma elu elada nii nagu mulle meeldib. Ma ei võta kedagi eeskujuks, ei tee kellegi järgi ega allu mulle seatud nõudmistele. Õnneks on mul väga toetav perekond ning kaaslane, kellele on kõige tähtsam see, et saaksin ise oma eluga hakkama. Mulle meeldib teha asju omamoodi ning omas tempos. Vist on see loominguliste inimeste probleem, aga nii juba ma olen. Pärast depressiooni välja ravimist, ma rõhun väga palju õnnele. Ning kui sa õnnelik ei ole, siis minu meelest on igal inimesel tihti võimalust oma elu muuta. Iseasi, kas neid võimalusi näha tahta või märgata. Muidugi, vahepeal ei olegi võimalik. Mina lihtsalt ei taha ära kuivada.
"Pole ammu näinud" on juba nii tavaline algus minu blogi puhul, kuid ei ole juu ammu näinud! :D Paljud ütlevad, et kirjutan liiga harva. Mitte sihilikult on jäänud minust mulje, et kriban siis, kui on halb päev või kehv periood elus. Seega neli kuud, mil ma endast märku pole andnud, on mul läinud hästi, ainult täna läks asi hapuks. Ei, tegelikult mitte! :D Loodan, et leiate siit ikka midagi positiivset ka, kui ainult depressiooni ja veenide läbi lõikamist. Tõesti, viimase postituse läkitasin ma juulis, mis ei olnud vist ka väga informatiivne. Möödas on neli pikka kuud.
 |
| @Stockholm, Sweden |
Ma ei tea, kas tahan anda teada kuidas mul läheb. See on küll esimest korda kui kahtlen, arvestades mu enda edevust. Minuga ei ole mitte midagi halvasti. Sean lihtsalt vana uude kuude. Kaua sa käid ühe kleidiga, ikka tahad vahetada. Eriti kui kleit enam ammu ei meeldi, on plekiline ning haiseb. Nii on ka eluga. Ma olen hästi emotsionaalne, spontaalne inimene, rutiini ei kannata, aastaid ühte ja sama ei ketra. Nii lootsin praegu oma tükikesele ratsionaalsusele, tasakaalukusele ning enam jaolt toimin südame järgi. :D
Mina tahan oma elu elada nii nagu mulle meeldib. Ma ei võta kedagi eeskujuks, ei tee kellegi järgi ega allu mulle seatud nõudmistele. Õnneks on mul väga toetav perekond ning kaaslane, kellele on kõige tähtsam see, et saaksin ise oma eluga hakkama. Mulle meeldib teha asju omamoodi ning omas tempos. Vist on see loominguliste inimeste probleem, aga nii juba ma olen. Pärast depressiooni välja ravimist, ma rõhun väga palju õnnele. Ning kui sa õnnelik ei ole, siis minu meelest on igal inimesel tihti võimalust oma elu muuta. Iseasi, kas neid võimalusi näha tahta või märgata. Muidugi, vahepeal ei olegi võimalik. Mina lihtsalt ei taha ära kuivada.
Kommentaarid
Postita kommentaar